anatoomia nupupusle “Hobune”

Kirjeldus

Anatoomia nupupusle “Hobune” pusletükid kujutavad endast maapealsete keelikloomade keha olulisi osi:

• Pea: ütleb palju selle looma kohta. Ideaalis peaks pea pikkus olema võrdne 2/5 hobuse kõrgusest. Hobuse näoprofiil oleneb kolju kujust.

• Kael: ühendab pea ja keha. Kaela ehitus sõltub hobuse tõust. Kaela ülemist joont kroonib lakk – pikem karvastik kaelal ja seljal. Karvkatte peamine eesmärk on kaitsta hobust keskkonnamõjude eest. Lisaks kaitsefunktsioonile aitab lakk ka reguleerida kehatemperatuuri, kuna see võib sooja ilmaga aidata higi aurustamist ja talvel kaitsta külma eest.

• Kere: Kerel eristatakse erinevaid piirkondi: rinnak, selg, nimmeosa ja puusad.

• Saba: Loodus on korraldanud nii, et hobused ei räägi, vaid väljendavad oma tundeid ja emotsioone kehakeele abil. Üks kõige aktiivsemaid kehaosi, mis vastutab suhtlemise eest, on hobuse saba. Saba mängib olulist rolli, aidates säilitada tasakaalu, kuna see ei koosne lihtsalt karvadest, vaid on selgroo jätk. Sõltuvalt tõust võib sabal olla kuni 18 selgroolüli.

• Jäsemed: on olulised hobuse toe ja liikuvuse tagamisel. Suurem osa hobuse raskusest jaotub tema esijalgadele. Samal ajal on tagajalgadel oluline roll – need loovad liikumiseks vajaliku impulsi ja aitavad säilitada tasakaalu. Jalgade hädavajalik osa on kabjad. Leidub vanasõna, mis ütleb: “Kui pole kapju, pole hobust”, ja see on tõde. Kabjad kannavad hobuse raskust ja neelavad liikumisel tekkivaid lööke. Kabja kuju ja kvaliteet sõltuvad hobuse tõust, tööst, mida ta teeb, toitumisest, ümbritsevast keskkonnast.

Lisainfo